Mõiste 'tulirelva tagasilöögi energia' all mõeldakse nn 'vaba tagasilöögi' ehk relva takistamatu tagasiliikumise energiat peale lasu sooritamist. Selle energia suurust väljendatakse džaulides (J, Joule). Kui miski (näiteks teie õlg või käsi) jääb relva vabale tagasiliikumisele ette, peab see miski summutama relva tagasilöögi energia.
Relva tagasilöögi energiat on võimalik arvutada Newtoni kolmanda seaduse põhjal. See ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Seda asjaolu meeles pidades võite edaspidiselt veidi kriitilisemalt vaadata ka filmides esitatut, kus kuulitabamuse saanud inimene lendab mitmeid meetreid läbi õhu tahapoole, purustades enda teele ette jäävat mööblit, uksi või, parema fantaasiaga režissööri puhul, ka seinu. Laskja aga paneb relva rahulikult tagasi vöö vahele ja jalutab oma teed...
​
​
Relva tagasilöögi energia
Mõiste 'tulirelva tagasilöögi energia' all mõeldakse nn 'vaba tagasilöögi' ehk relva takistamatu tagasiliikumise energiat peale lasu sooritamist. Selle energia suurust väljendatakse džaulides (J, Joule). Kui miski (näiteks teie õlg või käsi) jääb relva vabale tagasiliikumisele ette, peab see miski summutama relva tagasilöögi energia.
Relva tagasilöögi energiat on võimalik arvutada Newtoni kolmanda seaduse põhjal. See ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Seda asjaolu meeles pidades võite edaspidiselt veidi kriitilisemalt vaadata ka filmides esitatut, kus kuulitabamuse saanud inimene lendab mitmeid meetreid läbi õhu tahapoole, purustades enda teele ette jäävat mööblit, uksi või, parema fantaasiaga režissööri puhul, ka kiviseinu. Laskja aga paneb relva rahulikult tagasi vöö vahele ja jalutab oma teed...
Tagasilöögi suuruse arvutamiseks on vajalik teada kuuli massi, kiirust, püssirohulaengu suurust ning relva massi. Kogu relvarauast väljapaiskuva aine (st kuuli ja püssirohu põlemisgaaside) massi ja kiiruse korrutis on võrdne relva massi ja liikumiskiiruse korrutisega.
Enamik maailma juhtivaid eksperte laskmise alal on jõudnud üksmeelele, et relva tagasilöögi suurus üle 27 J hakkab keskpärase tasemega laskuril põhjustama ebaühtlast päästikutõmmet, mis omakorda mõjutab oluliselt lasketäpsust. Keskpärase laskuri puhul parima tulemuse saavutamiseks peaks relva tagasilöögi suurus jääma allapoole 20 J piiri. Liigse tagasilöögi mõju laskurile on kumulatiivse iseloomuga, st mida rohkem lasta ning mida enam relv tagasi lööb, seda negatiivsemaks muutub laskmise kui protsessi kogemus ning tõenäosus ebaühtlase päästikutõmbe väljakujunemiseks suureneb. Vääriti omandatud tegevust, eriti kui see tugevalt kinnistunud, on hiljem äärmisel raske korrigeerida.
Relva vaba tagasilöögi kiirus näitab, kui kiiresti relv laskuri poole tagasi liigub. Mida kiiremini ta tagasi tuleb, seda ‘valusam' on. Seda põhjusel, et mida kiirem on liikumine, seda vähem aega tagasilöök inimese keha mõjutab. Spetsialistide hinnangul ei pea paika väited nagu oleks suurekaliibrilise ja aeglasemalt lendava kuuli poolt põhjustatud tagasilöök kuidagi pikemaajalisem, pehmem ja aeglasem võrreldes järsu tagasilöögi ja kiire lennuga kuuliga. Tagasilöögi kiirus suureneb vastavalt tagasilöögi energia suurenemisele.
Alltoodud näited tagasilöögi energiast ja kiirusest on esitatud 3,5 kg kaaluvate vintpüsside kohta:
​
|
Kaliiber |
Kuuli mass, g |
Kuuli kiirus, m/s |
Tagasilöögi energia, J |
Tagasilöögi kiirus, m/s |
| 5,56 x 45 NATO | 4,0 | 922 | 5,3 | 1,8 |
| 7,62 x 39 | 8,1 | 716 | 9,4 | 2,4 |
| 7,62 x 51 NATO | 9,72 | 853 | 22,2 | 3,5 |
| .30-06 | 11,7 | 823 | 27,6 | 3,9 |
| .450 Marlin | 22,7 | 640 | 48,6 | 5,2 |
| .458 Win Mag | 32,4 | 625 | 93,7 | 7,2 |
​
Toodud näidetest selgub, et kuuli massi suurenedes selle algkiirus väheneb, kuid nii tagasilöögi energia kui ka kiirus suurenevad endiselt. Suure massiga ja aeglaselt lendavad kuulid ei muuda tagasilööki pikaldaseks aeglaseks tõukeks, vastupidi - nad annavad laskurile tugevama ja äkilisema toimega tagasilöögi. Nagu ka tabelist näha, annab kiire .308 kuul laskurile tagasilöögi 22,2 J, samas kui neljandiku võrra aeglasemalt lendava kuuliga .450 Marlini tagasilöök laskuri pihta on üle kahe korra tugevam.
Relva tagasilöögi suuruse seisukohalt on olulise tähtsusega ka relva enese mass. Ükskõik millisest kaliibrist on jutt - kergemakaaluline relv annab samade padrunite kasutamisel alati tugevama tagasilöögi kui raskem relv.
Sellest lähtuvalt on hea lasta omalaetuid .357 Magnum tugevamaid pauke näiteks 4" rauaga S&W 686 revolvrist. Sama kaliibriga S&W Airweight revolvrisse aga asetada äärmisel juhul vaid .38 Special +P, peamiselt aga tava .38 padruneid.
Allolevalt mõned näited relva massi mõjust tagasilöögi energiale ja kiirusele identsete näitajatega padrunite kasutamisel:
​
| Vintpüss 2,95 kg | ||||
| Kaliiber | Kuuli mass, g | Kuuli kiirus, m/s | Tagasilöögi energia, J | Tagasilöögi kiirus, m/s |
| .300 Win Short Mag | 11,7 | 900 | 41,9 | 5,33 |
| .45 - 70 | 19,4 | 580 | 36,2 | 4,75 |
​
​
| Vintpüss 3,9 kg | ||||
| Kaliiber | Kuuli mass, g | Kuuli kiirus, m/s | Tagasilöögi energia, J | Tagasilöögi kiirus, m/s |
| .300 Win Short Mag | 11,7 | 900 | 32 | 4,1 |
| .45 - 70 | 19,4 | 580 | 29,8 | 3,93 |
​
​
Seega - kui plaanite oma relvast üksjagu lasta, hankige endale standardse massiga relv ning vältige ultrakergeid mudeleid.
Eeltoodu on teooria. Praktilise poole pealt mõjutavad laskuri poolt tagasilöögi tajumist mitmed faktorid, sh tagasilöögi energia ja kiirus, mida laskuri keha peab summutama, laskuri isiklik valulävi, relva kaba ja/või käepideme sobivus ning ehituse iseärasused (tagasilööki summutavate lisavahendite olemasolu või nende puudumine), suudmekompensaator (või selle puudumine), relva laadimismehhanism (riivlukk, poolautomaat jne) ning selle ehituslikud iseärasused. Tagasilöögi tajumisele avaldab mõju ka laskuri riietus - vaid T-särki kandev laskur tajub sama relva/padruni kombinatsiooni puhul suuremat tagasilööki kui paksu jope või spetsiaalse laskurivestiga tulistades.
Subjektiivseid mõjureid saab efektiivselt kontrollida muuhulgas eririietuse abil - kanna vint-/sileraudse püssi laskmisel spetsiaalset laskurvesti, kasuta alati kuulmekaitsmeid, tugevajõulistele püssidele lase paigaldada tagasilööki summutavad õlapadjad/kabasse paigaldatavad lisaseadmed.
Kui lased pikka püssi, suru kaba alati tugevalt vastu õlga - ära jäta õla ja kaba vahel vahet sisse. 'Tugevama' kaliibriga vintpüssist lastes, nagu näit .375 või .458, võib nõrga kaba-õlg kontakti tagajärjeks olla tõsine põrutus või ka rangluu murd.
Ära lase ühe harjutussessiooni ajal tugevajõulise vintpüssiga pikemat aega järjest. Lase viiene seeria, siis pea vahet. Kui plaanid lasta mitut eri relva sama sessiooni käigus, lase neid vaheldumisi - seeria ühest, seeria teisest. Üle 20 padruni päevas ei ole tugevajõulisest vintpüssist soovitav lasta.
Nagu mainitud, võib relvadele soetada lisatarvikuid, mis vähendavad relva tagasilööki. Üheks näiteks on suudmekompensaatorid. Tugevajõulistele vintpüssidele on need üldjuhul juba tehases paigaldatud. Nad vähendavad tagasilöögi tugevust suunates rauast väljapaiskuvaid püssirohugaase külgedele ja tahasuunas. Kõik, mis relvarauast väljub, annab tagasilöögile lisaenergiat. Kaasaegse vintpüssi tagasilöögi koguenergiast 25 - 50% moodustavad relvaraua suudmest joana väljapaiskuvad püssirohugaasid. Efektiivne suudmekompensaator võib relva tagasilööki vähendada kuni 20%.
Suudmekompensaatori negatiivne külg on täiendava müra tekitamine. Efektiivne suudmekompensaator võib tekitada kuulmisele kahjustusi samaväärselt nagu ilma kompensaatori ja kõrvaklappideta laskmisel ning seda isegi juhtudel, kui sellise kompensaatoriga laskmisel kasutab laskur tavapäraseid kuulmekaitsmeid. Mõju lähedalolevatele kuulmekaitsmeteta isikutele on seega veelgi kahjulikum. Lähtuvalt sellest ei soovitata paigaldada suudmekompensaatoreid tavajahil kasutatavatele relvadele.
Tagasilööki võib vähendada ka vint- või sileraudse püssi kabasse paigutatava spetsiaalse seadeldise abil. Tegemist on silindrilise tuubiga, millesse on paigutatud kas elavhõbe või siis vedru koos suurema massiga esemega (kuul, silinder vms). Selline seadeldis vähendab tagasilööki kahel viisil. Esiteks suurendab ta relva massi, mis omakorda juba vähendab tagasilöögi suurust. Mõned laskurid täidavd sama efekti saavutamiseks oma relva õõnsa kaba tinahaavlitega.
Teiseks vähendab seadeldis tagasilööki sel viisil, et lasu toimudes liigub raskus ettepoole, samal ajal kui tagasilöök surub laskuri keha tahapoole "salvestades" seeläbi tagasilöögi energia endasse. Tagasilöögi surve lõppedes, kui laskuri keha liigub ettepoole, liigub raskus laskuri suunas tagasi, hajutades "salvestatud" tagasilöögienergia. Laskuri poolt vastuvõetav tagasilöögi energia suurus jääb küll samaks, kuid tema "üleandmine" laskuri kehale jaguneb ühtlasemalt, tagasilöögi mõju kestus küll pikeneb, kuid laskuri poolt tajutav energia on keskmiselt 20% väiksem kui identsetel tingimustel ilma vastava seadeldiseta.
Tagasilöögi energia tajutavat tugevust vähendavad efektiivselt ka poolautomaatsed vintpüssid. Relvast laskurile antav energia jääb küll samaks, kuid see jaguneb tänu ümberlaadimismehhanismile ühtlasemalt pikemale ajale.
Ääretult oluline on konkreetse relva kaba sobivus laskuri kehaga. Liiga pikk või lühike, lai või kitsas kaba võib teha laskmise ebameeldivaks kogemuseks, seda eriti tugevajõuliste relvade puhul. Kaba ehituse seisukohalt on oluline vältida tugevajõuliste vintpüsside juures nö "pöidla-auguga" kabasid. Tugevajõulisteks võiks hakata vintpüsse liigitama alates kaliibrist .375 H&H. Lisaks asjaolule, et "pöidla-auguga" kabad on lihtsalt koledad, võivad nad olla ka ohtlikud. Tugevajõulise vintpüssi tagasilöögi suurus ületab pöidla kõõluste-sidekoe vastupanujõu. Seetõttu võib tagasilöögist tekkiv energia pöidla nihestada, halvimal juhul isegi murda.
Tagasilöök oli ja jääb laskmise harrastamise lahutamatuks osaks. Kõigi laskealade peamiseks eesmärgiks on saata kuul täpselt märki, ning mitte teha seda üks kord, vaid pidevalt. Selle eesmärgi täitmine pole aga võimalik, kui laskur tõmbab pidevalt päästiku ära või surub relva alla, kuna tema relva tagasilöök teda selleks sunnib. Parimaks soovituseks on siin igal laskuril valida endale sellise kaliibriga relv, mille tagasilöögi energia suurus on laskuri individuaalse taluvuse piires ning seejärel täiustada oma relva vastavate tagasilööki vähendavate vahenditega.